Meie hommik algas aktusega. Mulle meeldis kõige rohkem Kerstini omaloominguline luuletus õde Kristist. Kristi oli täna ka meie üks õpetajatest.
Minu meelest oli eesti keeles raske leida sõnadest täishäälikuühendeid. Samuti ei olnud kerge kehalises kasvatuses. Õpetaja Alari ei andnud kellelegi armu.
Hommikul, kui astun klassi,
vaatan- kõik on sassis!
Tahvli ees on lõpetaja-
täna hoopis õpetaja.
Õpetajad ulakusi täis,
direktorgi meil tunnis käis!
Puhtaks sai tahvel ning
söögiks on vahvel.
Õues särab päike-
rõõmus on suur ja väike!
Nii jutustas ja luuletas tänasest päevast Lii.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar