Maikuu viimasel teisipäeval sõitsime kogu kooliga ekskursioonile. Esimese peatuse tegime Jägala joal. See Eesti kõrgeim looduslik juga ei olnud sel ajal just eriti veerohke. Aga tore oli ikkagi vaadata, kuidas vesi mühinal alla langes. Edasi suundusime Lahemaa rahvuspargi Viru rabasse. Õpetaja palus meil otsida erinevaid rabataimi. Esimesena märkasin mustikapõõsast, pisut hiljem ka pohlataime. Algul oli rada üsna porine, aga peagi jõudsime laudteeni, mis viis linnuvaatlustornini. Laudteel kõndides nägin veel tupp-villpead, sookailu, kanarbikku ja küüvitsat. Enamik rabataimi õitses. Ronisime mööda treppi torni ja meile avanes vaade üle raba. Näha oli ka palju laukaid. Hakkasin enne teisi tagasi minema ning nägin katkise tiivaga kiili.
Külastasime ka Kohtla Kaevandusparki. Kõigepealt näidati meile filmi põlevkivi kaevandamise ajaloost. Põnev oli tutvuda erinevate kivimite kollektsiooniga, mida on kogutud tervest maailmast. Väga ilusad olid mäekristallid. Hiljem sai igaüks endale aherainehunnikust põlevkivitükikese otsida. Pilti tegime kaevanduses töötanud suure kopa sees.
Suundusime Toila poole. Teel tegime peatuse Valastel, kus asub Eesti kõrgeim tehislik juga. Toila pargis oli meil kiikudes, jalutades või joostes mõnus puhkehetk.
Päeva viimase külaskäigu tegime Kuremäe kloostrisse. Seal jalutasime rahulikult läbi kalmistu, saime siseneda kirikusse, nägime hiiglaslikke puukuhje ja maitsesime allikavett. Märkasin, et kloostri ümbruses oli palju lilli ning nunnad liikusid väga vaikselt.
Ööbisime Mäetaguse kooli spordisaalis. Tore oli hilisõhtul koos möllates und oodata. Öösel aga algas tugev vihmasadu, mis saatis meid kogu teise päeva.
Hommikul sõitsime Narva Hermani kindlusesse. Kindluse ehitustööd algasid 13. sajandil, kui kogu Põhja- Eesti oli Taani võimu all. Sõdades sai kindlus palju kannatada. Praegu asub seal muuseum. Mulle meeldisid vanad relvad, raudrüüd, laevamudelid ja matrjoškad. Matrjoškad on üksteise sisse mahtuvad nukud. Veel vaatasime näitust vanadest fotoaparaatidest ja rahadest. Kindluse kõrgeimalt korruselt nägime Venemaad. Kassast saadud mündi eest sai Põhjaõuelt osta käsitööesemeid. See oli väga põnev muuseum, läheksin sinna teinekordki tagasi.
Vaatamata vihmasele ilmale käisime ära ka Kauksi rannas. Peipsi järv on väga suur, peaaegu nagu meri. Kahju, et vette ei saanud minna. Sõitsime veel pikalt mööda Peipsi kallast. Bussiaknast vaatasime ära ka omapärase Vooremaa. Huvitavad olid ka Laiuse ordulinnuse varemed, kus Rootsi kuningas Karl XII Põhjasõja ajal talvekorteris oli.
Täname meie ekskursiooni toetanud Keskkonna Investeeringute Keskust, öömaja pakkunud Mäetaguse põhikooli ja bussijuht Reinu.
