neljapäev, 4. detsember 2014

Kirjutame muinasjutte

HARILIK PLIIATS

Elas kord pinalis harilik pliiats. Ta oli väga harilik pliiats, nimigi oli tal Harilik. Selles pinalis oli ta olnud juba väga pikka aega. Kuid Harilik oli nüriks jäänud. Tal oli plaan minna teritaja juurde ja lasta ennast ära teritada. Kuid see plaan polnud lihtsate killast. Teritaja asus teises pinali ääres ja teekond sinna oli pikk ja ohtlik. Harilik pliiats otsustas ette võtta reisi teisele poole pinali serva. Pliiats võttis kaasa natuke toitu ja asus teele. Esimesed sammud seadis ta Kustukummimaa poole. Juba kaugelt oli näha suuri ja väikeseid pakse kustukumme. Nüüd pidi harilik pliiats kiirustama, sest kustukummid olid parasjagu pahuras tujus. Ja kui ta nende teele ette oleks jäänud, oleksid kustukummid teda rünnanud ja ta ära kustutanud. Juba oli näha,  kuidas nad teda jälitama hakkasid. Harilik jooksis kõigest väest ja peitis ennast lähima puu taha. Kui harilik rahunes, uuris ta seda puud, mille taha ta peitu oli läinud. Selgus, et see polnudki puu vaid pruun värvipliiats. Nüüd oli pliiats jõudnud Värvipliiatsite metsa. Siis arvas ta, et oleks paras aeg lõunatada. Värvipliiatsid olid täna heas tujus ja Harilik jagas lahkesti kaasa võetud toidupoolist. Nii sai ta omale palju uusi ja huvitavaid värvilisi sõpru.
Kuid selleks, et edasi pääseda tuli harilikul läbida kontrollpunkt, kus tegutses joonlaud, kellel oli tavaks kõik üle mõõta. Sellest ei pääsenud ka Harilik. Joonlaud mõõtis ta üle ja pani kõik andmed kirja. Rohkem sekeldusi meie rännumehel ei tulnud. Ta sai rahulikult minna teritaja juurde ja aja kinni panna. Kui tuli tema kord, teritati ta ära. Harilik oli väga õnnelik! Siis võttis inimene Hariliku pinalist välja ja kirjutas temaga tükk aega. Ja kui harilik pliiats veel surnud pole, elab ta tänapäevani õnnelikult koos oma kaaslastega suures pinalis.


Kaaro Saatmäe



IMELISED ABILISED

Elasid kord kolm pinalit, igaühes neis oli kaksteist imelist pliiatsit. Igal õhtul tulid pliiatsid pinalist välja ja joonistasid paberile ühe suure ja kauni pildi. Kuna väikesel Maril oli raske õppida, siis pinali elanikud tahtsid teda väga aidata. Kustukumm otsustas alati, mida peaks joonistama. Tema kontrollis ka, et pilt oleks täiuslik. Harilik pliiats tegi kontuurid ja värvipliiatsid värvisid numbreid, tähti ja mitmesuguseid kujundeid. Peagi hakkas Maril koolis paremini minema. Tänutäheks pani ta igal õhtul lauale kommi, et oma imelisi sõpru tänada.

Renee Koljo

kolmapäev, 19. november 2014

pühapäev, 9. november 2014

Õpetaja Marikal käisid Mardid külas


Isadepäev


 Kulla kallis isa, sa oled mulle armas. See oleks tore, kui sa tuleksid minuga marti jooksma.


pühapäev, 2. november 2014

teisipäev, 14. oktoober 2014

neljapäev, 9. oktoober 2014

Viktoriin

VI klassi võistkond saavutas 5. koha 
Lii Urb
Griseldis Jevsleva
Timo Jairus
Kaaro Saatmäe


esmaspäev, 6. oktoober 2014

Aeg õpetaja olla!

Õpetaja unenägu

Õpetaja oma tööga
Kõndima peab nööri mööda-
Sirge selg, soliidne turi ....
Ta ei tohi olla kuri
Ega ülearu hea, 
Sest et .... mine lapsi tea!

Ta peab muudkui õpetama,
Pahandused lõpetama,
Segadused jutti seadma,
Absoluutselt kõike teadma,
Ei tohi pragada
Ega tunnis magada


teisipäev, 23. september 2014

esmaspäev, 15. september 2014

Tore suvi!


Selle aasta suvi algas minu jaoks venna pulmadega Vainupea kabelis Lääne- Virumaal. Koht oli väga ilus, aga päev ise väsitav.
Jaanipäeva paiku käisime Koerus ja Vastseliinas. Võrumaa on hästi mägine ja seal on huvitav autoga sõita.
Veel käisime Tallinna Loomaaias ja Rocca Al Mare Vabaõhumuuseumis. Oli väga palav päev, aga väikeseid loomalapsi see ei seganud. Mulle meeldisid eriti jõesead - neid tahaks endalegi. Loomaaed on väga ilus, seal ei ole mitte ainult palju huvitavaid asukaid, vaid ka kaunid lillepeenrad.

Vabaõhumuuseumis laenutasime jalgrattad, nendega oli väga mõnus talude vahel ringi sõita. Huvitav oli vaadata, kuidas inimesed vanasti elasid. Seal kasvatati isegi kanu ja lambaid. Tõeline küla keset pealinna.


Augusti algul käisin kruiisilaevaga Soomes ja Rootsis.

Helsingi on ilus ja suur linn, seal on ka palju vaatamisväärsusi. Päris ära väsitas see mööda linna jalutamine.

Rootsis käisin Skanseni nimelises vabaõhumuuseumis. See sarnaneb meie Rocca al Marega, kuid on palju kordi suurem. Seal oli näiteks oma loomapark,  kus oli nii kodu-kui ka metsloomi, samuti erinevatest ajastutest talusid ja häärbereid. Park asutati 1891. a ja on 300 000 ruutmeetrit suur. Vaadata oli palju ja ega me kõike läbi käia ei jõudnudki.

Oli väga tore suvi – sai nii tööd teha  kui ka puhata.
 
Timo


Minule jäi suvi natukene lühikeseks. Ma ei teinud küll midagi erilist – mängisin kassidega, karjatasin kanu, püüdsin kala, tagusin sõpradega jalkat ning peale seda käisime alati ujumas.
Suve tippsündmuseks oli laulu-ja tantsupidu „Aja puudutus, puudutuse aeg“.
Välismaareisil ma ei käinud, see-eest aga külastasin Eesti eri paiku: Tartut, Tallinnat, Saaremaad, Võru, Võnnut, Pärnut ja Vana-Vigalat.  Neist viimases käisin ma poistekoori „Kalev“ ettelaulmisel, kus liitusin kooriga. Seal toimus ka laululaager, mis kestis neli päeva. Võnnus käisin ma emapoolse suguvõsa kokkutulekul. Kooli alguse puhul ostsin omale uhke õhupüssi.
Mulle meeldis minu suvi väga!

Kaaro

kolmapäev, 4. juuni 2014

pühapäev, 18. mai 2014

Õpime arutlema



Miks on maal  tore elada?

Maal on tore elada. Siin on rahulikud ja sõbralikud inimesed. Mulle meeldib maal elada rohkem kui mistahes muus kohas. Mets on ka kohe ukse taga ja linnulaul kõlab kõikjal. Erinevalt linnast on siin vaiksem ja õhk on puhtam. Kuigi näiteks Tallinnas või Pärnus on rohkem inimesi ja sõpru, ei jää ka väikeasulates neist puudu. Mis sest, et maal on vähe töökohti ja poed on kaugel, on siin ikkagi kodune olla. Loodan, et ajapikku kolib aina rohkem inimesi loodusele lähemale.

Kaaro  Saatmäe

teisipäev, 6. mai 2014

pühapäev, 20. aprill 2014

Munadepühad





   Munadepühade ajal värvisid lapsed mune. Munasid tuli erinevaid kuldsed, triibulised, värvilised ning  kuldpruunid. Pärast läksid lapsed kalale. Kalu saadi erinevaid. Järsku nägi perekonna kõige väiksem    laps muna, mis oli peidetud muru sisse. Laps ütles, et ta leidis rohelise muna. Teised aga mõtlesid, kas see on tõsi või vale. Poiss rääkis tõtt. Vanemad uurisid, mida nad otsivad. Andres vastas: ,,Matti leidis rohelise muna.`` Pärast munade korjamist lugesid lapsed munad kokku. Nad said kuus sinist muna, kolm kirjut muna, üheksa triibulist muna ja viis lillat muna. Nad said kokku kakskümmend kolm muna. 


 Renee