kolmapäev, 10. detsember 2014
neljapäev, 4. detsember 2014
Kirjutame muinasjutte
HARILIK PLIIATS
Elas kord pinalis harilik pliiats. Ta
oli väga harilik pliiats, nimigi oli tal Harilik. Selles pinalis oli ta olnud
juba väga pikka aega. Kuid Harilik oli nüriks jäänud. Tal oli plaan minna
teritaja juurde ja lasta ennast ära teritada. Kuid see plaan polnud lihtsate
killast. Teritaja asus teises pinali ääres ja teekond sinna oli pikk ja ohtlik.
Harilik pliiats otsustas ette võtta reisi teisele poole pinali serva. Pliiats
võttis kaasa natuke toitu ja asus teele. Esimesed sammud seadis ta
Kustukummimaa poole. Juba kaugelt oli näha suuri ja väikeseid pakse kustukumme.
Nüüd pidi harilik pliiats kiirustama, sest kustukummid olid parasjagu pahuras
tujus. Ja kui ta nende teele ette oleks jäänud, oleksid kustukummid teda
rünnanud ja ta ära kustutanud. Juba oli näha,
kuidas nad teda jälitama hakkasid. Harilik jooksis kõigest väest ja
peitis ennast lähima puu taha. Kui harilik rahunes, uuris ta seda puud, mille
taha ta peitu oli läinud. Selgus, et see polnudki puu vaid pruun värvipliiats.
Nüüd oli pliiats jõudnud Värvipliiatsite metsa. Siis arvas ta, et oleks paras
aeg lõunatada. Värvipliiatsid olid täna heas tujus ja Harilik jagas lahkesti
kaasa võetud toidupoolist. Nii sai ta omale palju uusi ja huvitavaid värvilisi
sõpru.
Kuid selleks, et edasi pääseda tuli harilikul läbida kontrollpunkt, kus tegutses joonlaud, kellel oli tavaks kõik üle mõõta. Sellest ei pääsenud ka Harilik. Joonlaud mõõtis ta üle ja pani kõik andmed kirja. Rohkem sekeldusi meie rännumehel ei tulnud. Ta sai rahulikult minna teritaja juurde ja aja kinni panna. Kui tuli tema kord, teritati ta ära. Harilik oli väga õnnelik! Siis võttis inimene Hariliku pinalist välja ja kirjutas temaga tükk aega. Ja kui harilik pliiats veel surnud pole, elab ta tänapäevani õnnelikult koos oma kaaslastega suures pinalis.
Kuid selleks, et edasi pääseda tuli harilikul läbida kontrollpunkt, kus tegutses joonlaud, kellel oli tavaks kõik üle mõõta. Sellest ei pääsenud ka Harilik. Joonlaud mõõtis ta üle ja pani kõik andmed kirja. Rohkem sekeldusi meie rännumehel ei tulnud. Ta sai rahulikult minna teritaja juurde ja aja kinni panna. Kui tuli tema kord, teritati ta ära. Harilik oli väga õnnelik! Siis võttis inimene Hariliku pinalist välja ja kirjutas temaga tükk aega. Ja kui harilik pliiats veel surnud pole, elab ta tänapäevani õnnelikult koos oma kaaslastega suures pinalis.
Kaaro Saatmäe
IMELISED
ABILISED
Elasid
kord kolm pinalit, igaühes neis oli kaksteist imelist pliiatsit.
Igal õhtul tulid pliiatsid pinalist välja ja joonistasid paberile
ühe suure ja kauni pildi. Kuna väikesel Maril oli raske õppida,
siis pinali elanikud tahtsid teda väga aidata. Kustukumm otsustas
alati, mida peaks joonistama. Tema kontrollis ka, et pilt oleks
täiuslik. Harilik pliiats tegi kontuurid ja värvipliiatsid värvisid
numbreid, tähti ja mitmesuguseid kujundeid. Peagi hakkas Maril koolis
paremini minema. Tänutäheks pani ta igal õhtul lauale kommi, et
oma imelisi sõpru tänada.
Renee Koljo
kolmapäev, 19. november 2014
pühapäev, 9. november 2014
pühapäev, 2. november 2014
teisipäev, 14. oktoober 2014
neljapäev, 9. oktoober 2014
esmaspäev, 6. oktoober 2014
Aeg õpetaja olla!
Õpetaja unenägu
Õpetaja oma tööga
Kõndima peab nööri mööda-
Sirge selg, soliidne turi ....
Ta ei tohi olla kuri
Ega ülearu hea,
Sest et .... mine lapsi tea!
Ta peab muudkui õpetama,
Pahandused lõpetama,
Segadused jutti seadma,
Absoluutselt kõike teadma,
Ei tohi pragada
Ega tunnis magada
teisipäev, 23. september 2014
esmaspäev, 15. september 2014
Tore suvi!
Selle aasta suvi algas minu jaoks venna pulmadega Vainupea kabelis Lääne- Virumaal. Koht oli väga ilus, aga päev ise väsitav.
Jaanipäeva paiku
käisime Koerus ja Vastseliinas. Võrumaa on hästi mägine ja seal on huvitav
autoga sõita.
Veel käisime
Tallinna Loomaaias ja Rocca Al Mare Vabaõhumuuseumis. Oli väga palav päev, aga
väikeseid loomalapsi see ei seganud. Mulle meeldisid eriti jõesead - neid tahaks endalegi. Loomaaed on väga ilus,
seal ei ole mitte ainult palju huvitavaid asukaid, vaid ka kaunid lillepeenrad.
Vabaõhumuuseumis
laenutasime jalgrattad, nendega oli väga mõnus talude vahel ringi sõita.
Huvitav oli vaadata, kuidas inimesed vanasti elasid. Seal kasvatati isegi kanu ja lambaid. Tõeline küla
keset pealinna.
Augusti algul käisin kruiisilaevaga Soomes ja Rootsis.
Helsingi on ilus
ja suur linn, seal on ka palju vaatamisväärsusi. Päris ära väsitas see mööda
linna jalutamine.
Rootsis käisin
Skanseni nimelises vabaõhumuuseumis. See sarnaneb meie Rocca al Marega, kuid on
palju kordi suurem. Seal oli näiteks oma loomapark, kus oli nii kodu-kui ka metsloomi, samuti erinevatest
ajastutest talusid ja häärbereid. Park asutati 1891. a ja on 300 000
ruutmeetrit suur. Vaadata oli palju ja ega me kõike läbi käia ei jõudnudki.
Oli väga tore
suvi – sai nii tööd teha kui ka puhata.
Timo
Minule jäi suvi natukene lühikeseks. Ma ei teinud küll midagi erilist
– mängisin kassidega, karjatasin kanu, püüdsin kala, tagusin sõpradega jalkat
ning peale seda käisime alati ujumas.
Suve tippsündmuseks oli laulu-ja tantsupidu „Aja puudutus, puudutuse aeg“.
Välismaareisil ma ei käinud, see-eest aga külastasin Eesti eri paiku: Tartut, Tallinnat, Saaremaad, Võru, Võnnut, Pärnut ja Vana-Vigalat. Neist viimases käisin ma poistekoori „Kalev“ ettelaulmisel, kus liitusin kooriga. Seal toimus ka laululaager, mis kestis neli päeva. Võnnus käisin ma emapoolse suguvõsa kokkutulekul. Kooli alguse puhul ostsin omale uhke õhupüssi.
Mulle meeldis minu suvi väga!
Suve tippsündmuseks oli laulu-ja tantsupidu „Aja puudutus, puudutuse aeg“.
Välismaareisil ma ei käinud, see-eest aga külastasin Eesti eri paiku: Tartut, Tallinnat, Saaremaad, Võru, Võnnut, Pärnut ja Vana-Vigalat. Neist viimases käisin ma poistekoori „Kalev“ ettelaulmisel, kus liitusin kooriga. Seal toimus ka laululaager, mis kestis neli päeva. Võnnus käisin ma emapoolse suguvõsa kokkutulekul. Kooli alguse puhul ostsin omale uhke õhupüssi.
Mulle meeldis minu suvi väga!
Kaaro
esmaspäev, 1. september 2014
kolmapäev, 4. juuni 2014
neljapäev, 29. mai 2014
pühapäev, 18. mai 2014
Õpime arutlema
Miks on maal tore elada?
Maal on tore
elada. Siin on rahulikud ja sõbralikud inimesed. Mulle meeldib maal elada
rohkem kui mistahes muus kohas. Mets on ka kohe ukse taga ja linnulaul kõlab
kõikjal. Erinevalt linnast on siin vaiksem ja õhk on puhtam. Kuigi näiteks
Tallinnas või Pärnus on rohkem inimesi ja sõpru, ei jää ka väikeasulates neist puudu. Mis sest, et maal on vähe töökohti ja poed on kaugel, on siin ikkagi
kodune olla. Loodan, et ajapikku kolib aina rohkem inimesi loodusele lähemale.
Kaaro Saatmäe
teisipäev, 6. mai 2014
pühapäev, 4. mai 2014
reede, 25. aprill 2014
pühapäev, 20. aprill 2014
Munadepühad
Munadepühade ajal värvisid lapsed
mune. Munasid tuli erinevaid kuldsed, triibulised, värvilised ning kuldpruunid.
Pärast läksid lapsed kalale. Kalu saadi erinevaid. Järsku nägi perekonna kõige
väiksem laps muna, mis oli peidetud muru sisse. Laps ütles, et ta leidis
rohelise muna. Teised aga mõtlesid, kas see on tõsi või vale. Poiss rääkis tõtt.
Vanemad uurisid, mida nad otsivad. Andres vastas: ,,Matti leidis rohelise muna.``
Pärast munade korjamist lugesid lapsed munad kokku. Nad said kuus sinist muna,
kolm kirjut muna, üheksa triibulist muna ja viis lillat muna. Nad said kokku
kakskümmend kolm muna.
Renee
Tellimine:
Postitused (Atom)