laupäev, 21. detsember 2013
pühapäev, 15. detsember 2013
kolmapäev, 4. detsember 2013
Muinasjuttude ja muistendite aeg
Paatsalu
Ammusel ajal oli Salu külas tihti riid majas. Külamehed ei suutnud jagada ainsat paati. Ikka oli tuulevaiksetel päevadel merele soovijaid rohkem kui paadis ruumi. Lõpuks oli külavanem sunnitud langetama raske otsuse. Nüüdsest olgu igal perel oma paat. Sellest päevast alates valitses Salu külas rahu ja rikkus. Naabrid hakkasid küla paadirohkuse tõttu kutsuma Paatsaluks.
Kaaro
Punapõlleke
Elas kord Punapõlleke, kellel oli armas lapselaps Ardi. Ühel päeval jäi Ardi haigeks ja palus vanaemal endale õunakooki tuua. Punapõlleke küpsetas koogi valmis ja hakkas rattaga minema. Talle tuli vastu karu. Loom päris, et kuhu naine läheb. Vanamemm vastas, et läheb lapselapse juurde, kes elab kurvi taga kuusemetsas. Karu kiirustas minema. Punapõlleke jõudis kohale ja Ardi häälega sarnane hõige kutsus ta sisse. Vanaema ehmus karu nähes. Karu aga minestas. Seejärel tuli Ardi käsi looma suust välja. Varsti oli poiss mesikäpa kõhust pääsenud. Punapõlleke ja Ardi lohistasid karu metsa alla. Nüüd elavad vanaema ja lapselaps rõõmsalt edasi.
Richard
Ammusel ajal oli Salu külas tihti riid majas. Külamehed ei suutnud jagada ainsat paati. Ikka oli tuulevaiksetel päevadel merele soovijaid rohkem kui paadis ruumi. Lõpuks oli külavanem sunnitud langetama raske otsuse. Nüüdsest olgu igal perel oma paat. Sellest päevast alates valitses Salu külas rahu ja rikkus. Naabrid hakkasid küla paadirohkuse tõttu kutsuma Paatsaluks.
Kaaro
Punapõlleke
Elas kord Punapõlleke, kellel oli armas lapselaps Ardi. Ühel päeval jäi Ardi haigeks ja palus vanaemal endale õunakooki tuua. Punapõlleke küpsetas koogi valmis ja hakkas rattaga minema. Talle tuli vastu karu. Loom päris, et kuhu naine läheb. Vanamemm vastas, et läheb lapselapse juurde, kes elab kurvi taga kuusemetsas. Karu kiirustas minema. Punapõlleke jõudis kohale ja Ardi häälega sarnane hõige kutsus ta sisse. Vanaema ehmus karu nähes. Karu aga minestas. Seejärel tuli Ardi käsi looma suust välja. Varsti oli poiss mesikäpa kõhust pääsenud. Punapõlleke ja Ardi lohistasid karu metsa alla. Nüüd elavad vanaema ja lapselaps rõõmsalt edasi.
Richard
pühapäev, 1. detsember 2013
kolmapäev, 20. november 2013
pühapäev, 10. november 2013
Minu isa
Minu isa nimi on Marko ja ta on kolmekümne aastane. Markol on mustad juuksed ja pruun habe. Isa töötab Virtsus, aga elab Lihulas. Tema pruunikirju koera nimi on Walter. Isale meeldib paadiga sõita. Suvel käisime Kessus. Kui isal aega üle jääb, teeb ta ehitustööd. Suvel me korrastasime vanaema juures rehealust, et seal saaks pidusid pidada. Meil on koos tore.
Richard
Richard
pühapäev, 27. oktoober 2013
Tulevikukool
Kaaro
Aastal
2200 avatakse Plaatuni Keskkool-Eesti kõige uuem kool. Õpilased on viisakamad
kui praegu. Nad istuvad hõljuvatel toolidel, loevad e- lugeritest, kirjutavad
sidrunimahlaga ja käivad koolis hõljukitega. Isegi sisejalanõud hõljuvad. Õppeaineteks on
riistvara tund, digilugu, linnuteeõpetus, kokandus ja õuemängud. Riistvara
tunnis õpitakse parandama ja kasutama arvuteid, fotoaparaate ja nutiseadmeid. Digiloos
tutvutakse uute tarkvaraseadmetega. Õues mängivad lapsed basseinijalgpalli,
pallikulli veepommidega ja laserkiiremängu. Söögiks valmistatakse digimakarone
energiahakklihaga. Nii ammutavad õpilased jõudu uuteks pingutusteks.
Lii
Aastal 2150 valmib maailma uusim
kool. Selles on 14 klassi. Kuuenda, üheksanda ja neljateistkümnenda klassi
lõpus tähistatakse õpetajate päeva. Sel päeval õpetavad klassid oma
klassijuhatajaid. Tundides on õpikute tekstid arvutis. Töövihikud on sellised nagu
tänapäevalgi. Tahvlid on elektroonilised ning puutetundlikud. Koolikell heliseb
iga vahetunni ja tunni lõpus ise. Kella helisemise ajal lähevad uksed lahti ja
kinni. Kes vahetunni lõpus klassi ei jõua, jääb ukse taha. Vahetunnid kestavad
20-30 minutit. Iga klass saab koos oma klassijuhatajaga meelepärase tunniplaani
välja mõelda. Kogu kool hääletab, milliseid toite valmistada. Kui on
hääletatud, hakkab neljateistkümnes klass koos kokkadega süüa tegema. Usun, et kõikidele lastele
selline kool meeldib.
Timo
Tulevikus pole enam kooli vaja
minna. Piisab vaid arvuti töölepanemisest ja oledki koolis. Õpetajad saavad
lastega suhelda meili või Skype’i teel.
Õpilased vaatavad õppevideoid. Kui
midagi jääb arusaamatuks, saab õpetajatelt abi küsida. Trennid toimuvad
spordisaalides või staadionil. Ka oma hobidega saab kodus tegeleda. See viis on
hea, näiteks kui pere läheb reisile, ei pea laps koolist puuduma. Arvuti saab
ju kõikjale kaasa võtta. Isegi haige
laps saab koolitööst osa. See kooliskäimise viis säästab aega ja keskkonda.
Griseldis
Aastal 2190 ehitatakse maailma kõige suurejoonelisem kool. Mina olen
selle kooli direktor. Õpilasi ei tohi palju väsitada. Selleks on neil 5 tundi.
Koolil on palju tehnilisi vahendeid, mis meid aitavad. Näiteks toon automaatsed
uksed. Seinad on nuppudega kaetud ja muidugi ei puudu tulekindel lagi. See lagi
laseb mitu tonni vett tulele peale, kui tulekahju peaks tekkima. Loodus on
meile väga tähtis. Selleks ehitame ja istutame viis suurt kooliparki. Ka hobid
vajavad omanikku. Sellepärast on kool endale ehitanud basseine, jooksuradasid,
kunstiklasse ja palju muud. Tundidest meeldib meile kõige rohkem videoõpe, kus
saab õpetlikke videoid teha ja vaadata. Seda
suurejoonelist kooli armastavad kõik õpilased ja õpetajad.
Renee
Tulevikukoolis
algavad tunnid kell kümme. Tunnid on hästi vahvad ning kestavad 45 minutit.
Õpilased võivad käia koolis vabalt valitud riietega. Esmaspäeva tunnid on
puidutöö, arvutamine, ajalugu, ujumine ja vahepeal saab süüa. Teisipäeva tunnid
on aga söögitegemine, lugemine, huviring ja tehnoloogia. Tehnoloogias õpivad
õpilased kuidas uks avaneb, kui sellele lähened või kuidas liikumise peale lamp
põlema läheb või kuidas hääle peale telekas tööle panna. Kolmapäeval on
tööõpetus, kus poisid ja tüdrukud võivad koos puidutööd teha, kududa ja
heegeldada. Veel on inglise keel ja meisterdamine.
Kehalises kasvatuses saab valida erinevaid mänge. Näiteks mängida korvpalli,
võrkpalil, käsipalli, lauatennist ja teisi mänge, kus ma saan ka mina kaasa
teha. Veel on raamatu tund, kus iga laps saab tutvustada talle meeldivat raamatut. Neljapäeval on õuepäev, mil tunnid toimuvad
väljas. Ka erinevaid pille saab väljas
mängida. Võiks olla ka selline tund, kus õpilased võivad oma lemmikloomi kaasa
võtta ning neid tutvustada. Reede on abipäev, kus õpilased, kes on maha jäänud
koolitöödes, teeksid neid uuesti ja
õpetajad aitavad neid. Kodutöid ei anta. Lapsed õpivad koolis ära. Kui nad
tunnis valmis ei saa, siis lähevad pikapäeva rühma. Õpivad seal ära, teised
aitavad.
Reeglid pole
väga karmid. Koolis ei tohi joosta, karjuda, seintele sodida ega prügi maha
loopida. Ka asju ei tohi lõhkuda. Kui nii juhtub, tuleb see asi lõhkuja poolt
kooli tagasi tuua. Õhtul lähevad kõik õnnelikult koju.
Kristiina
Aasta on 2099. Koolis on nii lõbus. Seal saab ratsutada ja
hobuseid joonistada. Kool asub pilve peal. Lapsed saavad koju minna klaasist
liftiga. Kooli taga on suur pilve- plats. See on nii suur plats, et õpilased
saavad 20 minutit galoppi harjutada. See
on nii suur kool, et võib ära kaduda ja teised peavad sind tükk aega otsima.
Majas saab eksimatult liikuda helendavate noolte juhtimisel. Söökla ja WC on
nagu kuningalossis. Söögiks pakutakse soolaseid ja magusaid tuubitoite. Lapsed,
tulge pilvekooli!
Tellimine:
Postitused (Atom)