Nõmme mets on minu kodule Paatsalus kõige lähem mets. Seda metsa on kerge leida, sest bussipeatusesse on ehitatud seen. Seene alt paremale keerates jõuab mere äärde. Meie keerame tavaliselt vasakule, sest seal on meile tuttavad seene- ja marjametsad.
Metsa me läheme erinevatel põhjustel. Kord korjame sammalt, mida isa kasutab palkmaja ehitamisel tihendina. Teinekord saab liivakünkast ämbritäie liiva, mida panna talvel libedale teele. Minu tädi tunneb hästi seeni ja tänu temale ma tunnen kitsemamplit. Paljud inimesed seda seent ei tunne ja jätavad korjmata, kuid just kitsemamplitest teeb ema suurepärast seenesuppi.
Minu lemmikmarjaks on mustikad. Pannkoogid mustikamoosiga, vaniljejäätis mustikatega ja külmutatud mustikatest ja piimast tehtud kokteil viivad keele alla.
Metsvaarikatest ja metsmaasikatest on kõige parem teha toormoosi. Neid korjame küll enamasti Saaremaalt. Nõmme metsast korjame sügiseti pähkleid. Neid varume talveks, kuid see aasta pole just pähkli aasta. Paar aastat tagasi korjasime peaaegu 100 liitrit. Nendest pähklitest jagus kaheks talveks.
Metsas on tore märgata, kui suureks on kasvanud vanaisa istutatud kuused. Need istutas ta siis, kui veel noor oli. Ka isal on oma puukool. Seemnete saamiseks korjame sügiseti käbisid.
Täiesti eriline on murakate korjamine, sest nende korjamiseks tuleb minna rappa. Murakamoos on väga haruldane, sest neid marju on vähe. Ema armastab murakamoosiga süüa juustu.
Mulle meeldib Nõmme mets väga.
Elan väga kaunis paigas Lääemaal. Meil Hanilas on ilus loodus. Kui veidi kõrgemalt, näiteks mõnest tornist saab vaadata, siis näeb nii kaugele, kui silm seletab. Pole künkaid ega mägesid. On sood, metsad, põllud ja karjamaad.
Minu koduvallas on kaks looduskaitse ala Puhtu-Laelatu ja Nehatu. Puhtu on tähtis lindude rände uurimise koht. Igal kevadel ja sügisel lendab läbi Suure väina miljoneid linde. On põnev jälgida, kuidas nad parvesid moodustavad. Meie maja lähedal metsas kasvab ka Eestis haruldane taim. Silmailu pakub kuradikäpp. Looduses ringi käies näen ma igsuguseid erinevaid asju. Need kõik on looduse annid meile. Aias kasvavad erinevad köögiviljad, mis on meie toidulaual. Metsast saame korjata erinevaid ravimataimi, seeni ja marju. Meil on rikkalike soid, kus marjul käia. Seal leidub nii mustikaid, pohli kui ka jõhvikaid. Kõik on maitsvad marjad. Samas on nad ravitoimetega marjad. Meie perele meeldib käia metsas seenel, tavaliselt korjame kukeseeni.
Eriliselt meeldib mulle just meie valla looduses kasvav tavaline kadakas. See on madal okkaline puu, millelt saame erinevaid ande. Kadaka okstest tehakse sauna vihtasid. Minu meelest on need liiga tervada, aga minu isale väga meeldivad. Lisaks kasvavad kadakal marjad, mis on söödavad. Neid võib kastutada söögiks ja nad on ka heade raviomadustega. Kadakate tüved ei ole jämedad, seega nende puidust ei saa teha suuri asju. Kuid on tuntud kadaka puust voolitud lusikad-kulbid, kujukesed ja muud nikerdused. See puu lõhnab hästi. Meil on ilusa looduse ja rikkalike andidega koduvald.
Lii Urb
Ma elan Hanila vallas Nurmsi külas. Meie kodu ümber on üsna palju metsi ja sügiseti meeldib meil seenel käia. Eriti palju on meie metsas kuuse- ja kaseriisikaid, igasuguseid puravikke, liivtatikuid, natuke kukeseeni ja mu erilisi lemmikuid- suuri sirmikuid. Varem leidus karjääri ümbruses ohtralt suuri sirmikuid ja omapäraseid torbikseeni, mis näevad välja nagu mahakukkunud lehed, aga nüüd neid enam pole. Suured veoautod on metsaaluse täitsa segi pööranud. Lisaks söögiseentele leidub meie metsades ka selliseid seeni, millega saab lõnga värvida. Nendeks on sametvahelik, verkjas vöödik, verev vöödik, juurepruunik ja must pässik. Viimast kasutatakse ka rahvameditsiinis vähi raviks. Kännupessist, tuletaelast ja kasekäsnast saab aga valmistada paberit. Tuletaela kasutati vanasti tule hoidmiseks.
Loomulikult peab seenel käies olema ettevaatlik, et mitte korjata mürgiseeni. Neist kõige tuntum on punane kärbseseen, aga on ka veel valgeid-, rohelisi- ja kollaseid kärbseseeni. Kõige mürgisemad ongi valged- ja rohelised kärbseseened.
Timo Jairus
