Päev Matsalus

Tuisusel veebruarikuu eelviimasel päeval käisime Penijõel Matsalu Rahvuspargi keskuses. Kõigepealt näidati meile filmi lindudest, keda võib ühe aasta jooksul Matsalus kohata. Edasi läksime välja jälgi uurima. Nägime jänese, rebase, kitse, kähriku ja kopra jälgi. Leidsime ka kitse magamise koha. Kits peab endale magamisasemel lume maapinnani ära kraapima, muidu saab tal nahk niiskeks. Nii võib loom haigeks jääda. Seejärel vaatasime lindude topiseid. Oli nii ränd-kui ka paigalinde. Palju oli veelindude topiseid. Saime jälgida ka lindude rändeteekondi ja kuulata nende laule. Kõige põnevam oli aga läbi akna binokliga linde toidulaual vaadata ja määrata. Oli rasvatihaseid, sinitihaseid, leevikesi, varblasi, urvalinde ja ka üks rähn. Lõpetuseks värvisid nooremad linnupilte ja vanemad õpilased panid kokku ohakalinnu puslet. Tore ja õpetlik päev oli.

Lii

Eesti Vabariigi sünnipäev

Sõbralaul

Meri oli peidus

Kui ma väike olin, juhtus selline lugu. Oli talv ja ema rääkis isale, et tahab mere äärde minna. Isa oli nõus. Panime soojalt riidesse. Kuna autoga päris randa sõita ei saanud, paluti mul kelk kaasa võtta. Ema ja isa vedasid kelku kordamööda. Jõudsime kohani, kus suvel tavaliselt end kuivatame. Mina küsisin emalt, et kas ujumisriided on ikka kaasas. Ema hakkas naerma ja vastas, et ei ole. Ma olin väga kurb. Edasi minnes selgus, et merd ka ei olnud. Kõikjal oli ainult valge lumi ja jää. Paistsid vaid jäätükkidest ümbritsetud kivid. Vett polnud kusagil.
Paar kuud hiljem ütles ema jälle, et lähme mere äärde. Mina aga vastasin, et ei saa, meri on peidus.

Timo

Nii tekib jää