Me armastame loomi

HOBUSED

•  Lii 

• Kristiina

• Pilleriin

KOER

• Timo

• Kaaro

KASS

•  Merili

DEEGUD

• Renee

Milliseid vanasõnu oleme joonistanud ?

Isaga koos

Minu isal on paat nimega Lorena. Suvel sõitsime ka Muhusse.

Vanaisa aitab mul onni ehitada. Ta õpetas mind ka spinningut kasutama.

Käime isaga kukeseeni korjamas, kohvikus ja kinos.

Aitan isal puulehti vedada.

Me korjame isaga koos õunu ja käime ujumas.
 
Sõidame isaga jalgratastega, mängime jalgpalli ja korvpalli, ujume, suusatame, uisutame ja mängime jäähokit. Ka tööd teeme koos. Laome puid, rohime peenraid, korjame marju, käime allikal vee järel ning talvel roogime lund.

Halloween !

Looduse annid

Nõmme mets on minu kodule Paatsalus kõige lähem mets. Seda metsa on kerge leida, sest bussipeatusesse on ehitatud seen. Seene alt paremale keerates jõuab mere äärde. Meie keerame tavaliselt vasakule, sest seal on meile tuttavad seene- ja marjametsad.

Metsa me läheme erinevatel põhjustel. Kord korjame sammalt, mida isa kasutab palkmaja ehitamisel tihendina. Teinekord saab liivakünkast ämbritäie liiva, mida panna talvel libedale teele. Minu tädi tunneb hästi seeni ja tänu temale ma tunnen kitsemamplit. Paljud inimesed seda seent ei tunne ja jätavad korjmata, kuid just kitsemamplitest teeb ema suurepärast seenesuppi.

Minu lemmikmarjaks on mustikad. Pannkoogid mustikamoosiga, vaniljejäätis mustikatega ja külmutatud mustikatest ja piimast tehtud kokteil viivad keele alla.

Metsvaarikatest ja metsmaasikatest on kõige parem teha toormoosi. Neid korjame küll enamasti Saaremaalt. Nõmme metsast korjame sügiseti pähkleid. Neid varume talveks, kuid see aasta pole just pähkli aasta. Paar aastat tagasi korjasime peaaegu 100 liitrit. Nendest pähklitest jagus kaheks talveks.

Metsas on tore märgata, kui suureks on kasvanud vanaisa istutatud kuused. Need istutas ta siis, kui veel noor oli. Ka isal on oma puukool. Seemnete saamiseks korjame sügiseti käbisid.

Täiesti eriline on murakate korjamine, sest nende korjamiseks tuleb minna rappa. Murakamoos on väga haruldane, sest neid marju on vähe. Ema armastab murakamoosiga süüa juustu.

Mulle meeldib Nõmme mets väga.

 

Kaaro Saatmäe

Elan väga kaunis paigas Lääemaal. Meil Hanilas on ilus loodus. Kui veidi kõrgemalt, näiteks mõnest tornist saab vaadata, siis näeb nii kaugele, kui silm seletab. Pole künkaid ega mägesid. On sood, metsad, põllud ja karjamaad.

Minu koduvallas on kaks looduskaitse ala Puhtu-Laelatu ja Nehatu. Puhtu on tähtis lindude rände uurimise koht. Igal kevadel ja sügisel lendab läbi Suure väina miljoneid linde. On põnev jälgida, kuidas nad parvesid moodustavad. Meie maja lähedal metsas kasvab ka Eestis haruldane taim. Silmailu pakub kuradikäpp. Looduses ringi käies näen ma igsuguseid erinevaid asju. Need kõik on looduse annid meile. Aias kasvavad erinevad köögiviljad, mis on meie toidulaual. Metsast saame korjata erinevaid ravimataimi, seeni ja marju. Meil on rikkalike soid, kus marjul käia. Seal leidub nii mustikaid, pohli kui ka jõhvikaid. Kõik on maitsvad marjad. Samas on nad ravitoimetega marjad. Meie perele meeldib käia metsas seenel, tavaliselt korjame kukeseeni.

Eriliselt meeldib mulle just meie valla looduses kasvav tavaline kadakas. See on madal okkaline puu, millelt saame erinevaid ande. Kadaka okstest tehakse sauna vihtasid. Minu meelest on need liiga tervada, aga minu isale väga meeldivad. Lisaks kasvavad kadakal marjad, mis on söödavad. Neid võib kastutada söögiks ja nad on ka heade raviomadustega. Kadakate tüved ei ole jämedad, seega nende puidust ei saa teha suuri asju. Kuid on tuntud kadaka puust voolitud lusikad-kulbid, kujukesed ja muud nikerdused. See puu lõhnab hästi. Meil on ilusa looduse ja rikkalike andidega koduvald.

Lii Urb

Ma elan Hanila vallas Nurmsi külas. Meie kodu ümber on üsna palju metsi ja sügiseti meeldib meil seenel käia. Eriti palju on meie metsas kuuse- ja kaseriisikaid, igasuguseid puravikke, liivtatikuid, natuke kukeseeni ja mu erilisi lemmikuid- suuri sirmikuid. Varem leidus karjääri ümbruses ohtralt suuri sirmikuid ja omapäraseid torbikseeni, mis näevad välja nagu mahakukkunud lehed, aga nüüd neid enam pole. Suured veoautod on metsaaluse täitsa segi pööranud. Lisaks söögiseentele leidub meie metsades ka selliseid seeni, millega saab lõnga värvida. Nendeks on sametvahelik, verkjas vöödik, verev vöödik, juurepruunik ja must pässik. Viimast kasutatakse ka rahvameditsiinis vähi raviks. Kännupessist, tuletaelast ja kasekäsnast saab aga valmistada paberit. Tuletaela kasutati vanasti tule hoidmiseks.

Loomulikult peab seenel käies olema ettevaatlik, et mitte korjata mürgiseeni. Neist kõige tuntum on punane kärbseseen, aga on ka veel valgeid-, rohelisi- ja kollaseid kärbseseeni. Kõige mürgisemad ongi valged- ja rohelised kärbseseened.



Timo Jairus



Sügis

Rahvusvaheline muusikapäev

Muusika on igal pool meie ümber. Õues laulavad linnukesed, sahisevad lehed, puutüved kolksuvad. Tuul oskab hästi pragudes vilivtada. Ka inimesed oskavad imelisi helised tekitada. Mõni laulab, mõni mängib pilli ja mõni on ise nagu pill. Kui oled kurb, siis muusika lohutab. Pidulikud hetked aitab muusika veel pidulikumaks muuta.

(T. Jairus, IV kl,  sept. 2012a.)

 

Minu viimane kontserdielamus oli Virtsu Tuulepargi kontsert. Seal oli väga vali popmuusika. Smilers on minu ema lemmik bänd. Ma sain
Smilersilt ja Eda Ines Ettilt autogrammid. Üks lugu oli väga meloodiline.
Tahaks veel mõnd kontserti kuulama minna.

(L. Urb, IV kl. sept.2012 a.)

Muusika on see, mis tekib näiteks pillimängust või laulmisest. Muusika koosneb toonidest, rütmidest ja harmooniast. Mina kuulen muusikat kontserdil, telekast, raadiost, plaadilt ja internetist. Mulle meeldib rock-muusika.

(K. Saatmäe, IV kl. sept. 2012 a. )

Mulle meeldib kitarrimuusika. Kitarril on 6 keelt. Õpin kitarri ja proovin lugu mängida. Kui olin suvel suure laevaga reisil, siis kuulsin seal ilusat muusikat. Män-gisid kitarr, trumm ja tamburiin. See muusika meeldis mulle. Muusika teeb teinekord meeleolu rõõmsaks, aga vahel ka nukraks.

( Renee Koljo, IV kl. sept. 2012 a.)

Loomaaed ootab tammetõrusid

Suvemeenutus

arbuus - batuut - Eestimaa - fotoaparaat - galopp - hobune - Iirimaa - jalgratas - karjapoiss - laul - matk - meri - naer - ooper - paat - raba - ratsutamine - Setomaa - šokolaad  -Tartu - ussilakk - Väike-Maarja - õun - äike - öö - üllatus...

Tere, sõbrad!

Ekskursioon Lahemaale ja Kirde- Eestisse

Maikuu viimasel teisipäeval sõitsime kogu kooliga ekskursioonile. Esimese peatuse tegime Jägala joal. See Eesti kõrgeim looduslik juga ei olnud sel ajal just eriti veerohke. Aga tore oli ikkagi vaadata, kuidas vesi mühinal alla langes. Edasi suundusime Lahemaa rahvuspargi Viru rabasse. Õpetaja palus meil otsida erinevaid rabataimi. Esimesena märkasin mustikapõõsast, pisut hiljem ka pohlataime. Algul oli rada üsna porine, aga peagi jõudsime laudteeni, mis viis linnuvaatlustornini. Laudteel kõndides nägin veel tupp-villpead, sookailu, kanarbikku ja küüvitsat. Enamik rabataimi õitses. Ronisime mööda treppi torni ja meile avanes vaade üle raba. Näha oli ka palju laukaid. Hakkasin enne teisi tagasi minema ning nägin katkise tiivaga kiili.

Külastasime ka Kohtla Kaevandusparki. Kõigepealt näidati meile filmi põlevkivi kaevandamise ajaloost. Põnev oli tutvuda erinevate kivimite kollektsiooniga, mida on kogutud tervest maailmast. Väga ilusad olid mäekristallid. Hiljem sai igaüks endale aherainehunnikust põlevkivitükikese otsida. Pilti tegime kaevanduses töötanud suure kopa sees.

Suundusime Toila poole. Teel tegime peatuse Valastel, kus asub Eesti kõrgeim tehislik juga. Toila pargis oli meil kiikudes, jalutades või joostes mõnus puhkehetk.

Päeva viimase külaskäigu tegime Kuremäe kloostrisse. Seal jalutasime rahulikult läbi kalmistu, saime siseneda kirikusse, nägime hiiglaslikke puukuhje ja maitsesime allikavett. Märkasin, et kloostri ümbruses oli palju lilli ning nunnad liikusid väga vaikselt.

Ööbisime Mäetaguse kooli spordisaalis. Tore oli hilisõhtul koos möllates und oodata. Öösel aga algas tugev vihmasadu, mis saatis meid kogu teise päeva.

Hommikul sõitsime Narva Hermani kindlusesse. Kindluse ehitustööd algasid 13. sajandil, kui kogu Põhja- Eesti oli Taani võimu all. Sõdades sai kindlus palju kannatada. Praegu asub seal muuseum. Mulle meeldisid vanad relvad, raudrüüd, laevamudelid ja matrjoškad. Matrjoškad on üksteise sisse mahtuvad nukud. Veel vaatasime näitust vanadest fotoaparaatidest ja rahadest. Kindluse kõrgeimalt korruselt nägime Venemaad. Kassast saadud mündi eest sai Põhjaõuelt osta käsitööesemeid. See oli väga põnev muuseum, läheksin sinna teinekordki tagasi.

Vaatamata vihmasele ilmale käisime ära ka Kauksi rannas. Peipsi järv on väga suur, peaaegu nagu meri. Kahju, et vette ei saanud minna. Sõitsime veel pikalt mööda Peipsi kallast. Bussiaknast vaatasime ära ka omapärase Vooremaa. Huvitavad olid ka Laiuse ordulinnuse varemed, kus Rootsi kuningas Karl XII Põhjasõja ajal talvekorteris oli.

Täname meie ekskursiooni toetanud Keskkonna Investeeringute Keskust, öömaja pakkunud Mäetaguse põhikooli ja bussijuht Reinu.

Lii, Timo, Kaaro ja Henri .

Üks tegus päev

Täna hommikul tegime jalgrattavõistluse Vigurivänt raames sõidueksami, seejärel lähendasime liiklusteste ning pärastlõunal pidasime mõnusa pikniku.
Kes teeb, see jõuab!

Emale!

Inglikook

200 g margariini
1,5 kl suhkrut
2 muna
3 kl kaerahelbeid
4 spl pannkoogijahu
2-3 spl kakaod

Vahusta suhkur ja margariin, lisa munad ja ülejäänud ained. Tõsta taigen  küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile. Küpseta 200' C juures 25 minutit.

Oleme tublid!

Maavanema tänukiri Timo Jairusele, kelle jututke "Meri oli peidus" saavutas Ernst Enno nimelisel omaloomingukonkursil auhinnalise koha.

"Meri oli peidus"

Kui ma väike olin, juhtus selline lugu. Oli talv ja ema rääkis isale, et tahab mere äärde minna. Isa oli nõus. Panime soojalt riidesse. Kuna autoga päris randa sõita ei saanud, paluti mul kelk kaasa võtta. Ema ja isa vedasid kelku kordamööda. Jõudsime kohani, kus suvel tavaliselt end kuivatame. Mina küsisin emalt, et kas ujumisriided on ikka kaasas. Ema hakkas naerma ja vastas, et ei ole. Ma olin väga kurb. Edasi minnes selgus, et merd ka ei olnud. Kõikjal oli ainult valge lumi ja jää. Paistsid vaid jäätükkidest ümbritsetud kivid. Vett polnud kusagil.
Paar kuud hiljem ütles ema jälle, et lähme mere äärde. Mina aga vastasin, et ei saa, meri on peidus.

Kevadel ärkavad karud...

Karudel on uni läinud,
talve kahjuks nad ei näinud.
Kadunud on lumepilved,
tärganud on kevadlilled.
Kõigil rõõmsaks läinud meel,
kevad meie poole teel.

Kaaro


Kevad tulnud ju,
õitsel on pajupuu.
Linnud saabunud tagasi,
ussikesi hoolsalt jagasid.

Kuldnokk, metsvint ja punarind,
suur on nende lauluind.
Puudel pungad tärkavad-
karud talveunest ärkavad.

Lii

Kevad saabunud on taas,
rohelust on näha maas,
sinililled õitsevad,
puude mahlad maitsevad.

Vaike

Kevadel hea on meel,
rattaga sõidan teel.
Rõõmus muie meie suul,
kui kõrvus vuhiseb tuul.

Kerstin

Häid lihavõttepühi!

Suurvesi Silmaallikal

Minu sportlik vaheaeg

Kevadvaheaja esimesel päeval sõitsime perega Soome Himosele suusatama. Kui kohale jõudsime, saime kätte ka oma maja võtmed. Sel aastal elasime päris uhkes villas. Seadsime end sisse ja puhkasime pikast sõidust. Hommikul läksime suusatama. Tasaselt Läänemaalt tulles oli algul harjumatu, aga peagi sõitsin suuskadel päris julgelt. Seal on ikka päris kõrged mäed. Kõige väiksem mägi oli ka kõrgem kui meie kooli kelgumägi. Mul oli tore suusavaheaeg.
Lisan ka foto, millel valmistun suusatamiseks .

Vaike

Tere, kevad 2012!

Kevad tulnud ju
sulaveed vulisevad
lilled tärkavad

Linnud laulavad
lapsed on kõik rõõmsad ju
kena kevad meil

Tere, kevad 2012! http://tere.kevad.edu.ee/

Emakeelepäev

Tänasel emakeelepäeval külastasime Pärnus asuvat Lydia Koidula memoriaalmuuseumi.
Kas olid tähelepanelik kuulaja?

Mis aastal Lydia Koidula sündis?
Kus elas Lydia Koidula lapsena?
Milline oli Lydia Koidula kodanikunimi?
Kes Eesti tuntud kultuuritegelane soovitas Lydiale Koidula nime?
Kes oli Lydia Koidula isa?
Mille poolest on tema tuntud?
Mida tead Lydia Koidula loomingust ja elutööst?
Mis aastal Lydia Koidula suri?
Kuhu on luuletaja põrm maetud?
Millisel tänaval Pärnus Lydia Koidula muuseum asub?

Ühistöö "Meie Kõmsi"

Päev Matsalus

Tuisusel veebruarikuu eelviimasel päeval käisime Penijõel Matsalu Rahvuspargi keskuses. Kõigepealt näidati meile filmi lindudest, keda võib ühe aasta jooksul Matsalus kohata. Edasi läksime välja jälgi uurima. Nägime jänese, rebase, kitse, kähriku ja kopra jälgi. Leidsime ka kitse magamise koha. Kits peab endale magamisasemel lume maapinnani ära kraapima, muidu saab tal nahk niiskeks. Nii võib loom haigeks jääda. Seejärel vaatasime lindude topiseid. Oli nii ränd-kui ka paigalinde. Palju oli veelindude topiseid. Saime jälgida ka lindude rändeteekondi ja kuulata nende laule. Kõige põnevam oli aga läbi akna binokliga linde toidulaual vaadata ja määrata. Oli rasvatihaseid, sinitihaseid, leevikesi, varblasi, urvalinde ja ka üks rähn. Lõpetuseks värvisid nooremad linnupilte ja vanemad õpilased panid kokku ohakalinnu puslet. Tore ja õpetlik päev oli.

Lii