Jõule oodates!

Meie filmilugu

Jõuluime

Ühel ilusal jõulueelsel päeval otsustasid Kristjan ja ta isa, et on õige aeg minna metsast kuuske tooma. Oli ilus talveilm. Isa ja poeg jõudsid paksu kuusemetsa, kuid juba hakkaski pimedaks minema. Mehed uurisid hoolega kuuski ning tahtsid saagima hakata, aga saag oli kadunud. Isa oli selle pisut eemele lumehangele pannud, kuid pimeduses ei leidnud üles. Ka kodutee oli kadunud. Kuuseotsijad läksid eemal vilkuva tulukese suunas. Nad jõudsid väikese majani, koputasid ning astusid sisse.
Toas istus aga nõid, kellele meeldis kõik ettejuhtuv jäätada. Nii juhtus ka isa ja Kristjaniga. Nõid veeretas jääkujud õue. Õnnekombel juhtusid läheduses päkapikud ukerdama. Lumi oli paks ja edasiliikumine raske. Päkapikkude laternad heitsid valgusvihke jääkujudele. Oh imet- isa ja poeg said jälle vabaks. Nad jutustasud päkapikkudele oma loo. Koos mindi kuuske ja saagi otsima. Leiti kena jõulupuu, mis kodus kaunid ehted külge sai.Jõuluõhtul saabus päkapikkude kutsel ka jõuluvana.

Ilusat kadripäeva!!!

Isale

Kirjutasime ja meisterdasime isale:

Minu isa on väga hea,
tema kõiki asju teab.
Oskab sõita autoga,
traktori ja veokiga.
Tunneb metsas kõiki taimi-
kuusepuid ja pihlakaidki.
Lugu peab ta mälumängust,
poisid koos siis ,pallimängust.

Kaaro

Issil mõisas töö on käsil,
aga õhtuks ta on väsind.
Juba hommikul ta riides,
meid siis Kõmsi poole viies.
Kuigi ta üks tore padakonn-
hea, et ta siiski minu isa on.

Vaike

Minu isa kõigist parem,
kuigi teised sai ta varem.
Minu õed ja vennad suured,
käivad ikka isa juures.

Hommikul, kui ärkab ta,
vaja lauta minna ka.
Kui on talitatud loomad,
peab ta mind ju kooli tooma.

Ise tööle tõttab ta,
vaja juhtmeid vedada.
Kui on päike loojumas-
aeg on koju tulla taas.

Timo

Kallis isa,oled megahea,
sind kõige kallimaks ma pean.
Palju mänge mängime me koos,
vahel müramine on meil hoos.
Kõiki vastuseid sa kindlalt tead,
raskustes muret tundma ma ei pea.

Lii



Kui minul poleks isa
oleks elu päris visa.
Kui koolist tooksin kahe,
ilmuks isa teine pale.
Kuid ta pole üldse kuri,
seda teab ka meie Muri.

Minu issil täna pidu,
tema kohe poodi lidub.
Sööki- jooki vaja osta,
mis seal ikka vastu kosta.

Palju õnne, kallis isa!

Renee

Isa- oled tore, hea!
Sind ma ikka meeles pean.
Vahel oled kuri ka,
ikka sind ma kallistan.

Merili

Issi, kui sa sõidad, oled nii nunnu.
Sul on varsti sünnipäev- 15. nov. juba.
Ma olen alati nii rõõmus, kui sa töölt tuled.

Kristiina

Meie mardid

Head halloweeni!

Meile meeldib kohvikumäng ...

Muinasjutuaeg

Koogivõistlus

Elas kord printsess Tuha Triinu. Ta oli suur sõbranna Uinuva Kaunitariga. Nad olid kogu aeg koos, pealegi meeldis mõlemale kaunis kunigapoeg.
Ükskord läksid mõlemad tüdrukud omavahel riidu, kumb saab printsi endale. Nad otsustasid teha võistluse, mis selgitaks, kellele saab kuningapoeg. Neiud arutasid kaua, milline oleks õige ja vääriline võistlus. Lõpuks tuli neil hea mõte. Otsustati teha koogivõistlus. Printsi saab endale parima koogi valmistaja. Tuha Triinu küpsetas hästi lihtsa marjakoogi. Uinuv Kaunitar aga otsustas teha väga keerulise vahukoore tipuga tordi. Mõlemad tüdrukud nägid oma kookidega vaeva. Nad palusid kuningapoja piknikule, kus pakkusid oma küpsetisi. Prints proovis üht ja teist kooki. Mõtles natuke aega ja lausus: "Lihtsuses peitub võlu!". Ta valis Tuha Triinu koogi. Tuha Triinu oli väga õnnelik. Nad abiellusid ja elasid magusat elu.

Vaike Reinmaa
Lii Urb
Merili Kais
Kristiina Kukk

Käisime Hanila muuseumis

Ilusal kolmapäevasel sügispäeval käisime Hanila muuseumis. Seal oli palju vanu esemeid. Kõigepealt käisime kolhoosi toas. Muuseumi juhataja Eha rääkis meile, kuidas sel ajal elati, millega tegelesid pioneerid ja oktoobrilapsed. Edasi vaatasime tööriistu, mida vanasti kasutati. Kõige rohkem oli põllutööriistu, aga ka kalapüügivahendeid. Osa neist olid puidust, osa kalavõrgust. Väga meeldisid lehmade kaelakellad, mis igaüks tegi eri häält. Palju eksponaate oli ka köögitarvete laual. Nägime, milliseid vahendeid läks vaja või tegemisel ja leiva küpsetamisel. Igaüks sai ringi ajada ka käsikivi. Silma jäi vahva hiirelõks. Viimase väljapanekuna vaatasime ehteid, tikitud tekke ja rahvariideid. Kuna olime inimeseõpetuse tunnis just rahvariideid õppinud, oli tore vaadata oma kodukandi kauneid punasetriibulisi seelikuid. Meie külaskäik muuseumi lõppes ühise leivasöömisega. Kõht oligi juba tühi. Tädi Eha rääkis meile, kuidas vanasti leiba austati ja millised uskumused olid seoses leivaga. Aitäh!

Vaike Reinmaa

Sügisel on sünnipäev

Septembri lõpus on sügise sünnipäev. Selleks ajaks on puud ja põõsad saanud endale ilusad värvilised kleidid. Edevamatel, nagu pihlakas ja viirpuu, on ka punased pärlid kaelas. Kastan ehib ennast roheliste siilikestega, tamm aga pruunide tõrudega. Metsaalune on täis värvilisi seenepoisse. Rabamätastel peesitavad punased jõhvikad.

See aeg on ka lindudele tähtis- kes lendab lõunamaale, kes kogub talvevarusid. Sügise hakul on ilmad veel üsna soojad ja päikesepaistelised. Mida vanemaks saab sügis, seda külmemaks, pimedamaks ja vihmasemaks päevad muutuvad.

Timo Jairus

Teadmistepäev!

Ilusat suve!

Tule saarele sa ...

Esmaspäeva hommikul kogunesime kõik kooli ette. Peagi saabus ka buss. Laadisime asjad peale ja hakkasime sõitma.
Jõudsime Kuressaare linnusesse. Seal oli palju huvitavat vaatamist. Mulle meeldisid metsloomade topised. Eriti võimas oli põder.
Järgmine peatus oli Loona mõisas Vilsandi rahvuspargis. Kihelkonna kooli
lapsed andsid meile väikese saare murdes etenduse. Saime tuttavaks koer Hunduga. Edasi jalutasime koos koeraga Miku metsaparki. Kõigepealt sõime püstkojas suppi ja rabarberikooki. Seejärel õpetati meid tundma huvitavaid, aga ka mürgiseid taimi. Õpperaja lõpus saime aga erinevaid töid proovida. Väga meeldis puukaikaid koorida ja kahemehe saega saagida. Pärast näidati meile veel filmi paadisõidust Vilsandi saarele.
Olime küll väsinud, aga jõudsime veel ronida Panga panga alla. Leidsime sealt huvutavaid kive.
Nüüd pidime küll öömajale sõitma. Kui õpetaja Pille suvekodu juurde jõudsime, panime kohe telgid üles. Sõime putru ja grillvorsti. Õpetaja Pille üllatas meid veel ka küpsisetordiga. Enne magamaminekut käisime ära ka mere ääres. Ilus liivarand oli.
Hommikul teretas meid päike. Sõime ja koristasime kiirelt laagripaiga.
Käisime Karja kirikus. Edasi suundusime Angla tuulikuid vaatama. Need viis tuulikut olid väga toredad. Ka olid seal vahvad puuhobused, millel sai lasta end pildistada. Veel vaatasime Kaali meteoriidikraatrit ja turnisime Maasi maalinna varemetel.
Uhke praam sõidutas meid Virtsu.
Mulle meeldis see reis.

Pilleriin Jaanus

Koogilõhnalist emadepäeva!

Miks mitte pannkoogilõhnalist!

Vaja läheb:
2 kruusi nisujahu
2 teelusikatäit suhkrut
1 teelusikatäis soola
2 kruusi külma vett
2 teelusikatäit küpsetuspulbrit
paar muna
paar peotäit šokolaadinööpe
õli praadimiseks

Võta kauss ning klopi lahti munad. Sega juurde jahu, küpsetuspulber, suhkur, sool, vesi ja šokolaadinööbid. Sega seni, kuni tainas on muutunud hapukooretaoliseks. Lase taignal umbes pool tundi seista. Seejärel pane pann tulele (ema abiga), vala sinna õli ja kulbitäis tainast. Prae pannkook mõlemalt poolt kuldpruuniks.
Ülejäänud šokolaadinööpidest võib teha šokolaadiglasuuri. Sulata nööbid ema abiga ja määri saadud mass pannkookidele.

Head isu!

Pühade ootel

Meile meeldivad munadepühad.
Rõõm kasvab siis ruttu ja üha
Kauneid mune me otsima jookseme,
üks ilmatult lõbus tegu on see!
Veel meisterdame ja värvime,
küll on põnev see!

Vaike Reinmaa

Kevade toojad